Raplamaa raamatukogud

Ka naistest võivad saada kangelased. Kui kahekümne ühe aastane õeõpilane Frances (Frankie) McGrath neid sõnu kuuleb, saab ta otsekui ilmutuse. Lõuna-California päikeseküllases, idüllilises maailmas konservatiivsete vanemate kaitse all kasvanuna on ta alati uhkusega arvanud, et teab, mis on õige. Aga 1965. aastal maailm muutub, ja järsku söandab ta ette kujutada hoopis teistsugust tulevikku. Kui Frankie vend läheb teenima kodumaad Vietnamis, ühineb Frankie sõjaväeõdede korpusega ja hakkab käima venna jälgedes. Frankiet, kes on sama roheline ja kogenematu nagu Vietnamisse võitlema saadetud mehed, vapustab sõjas valitsev kaos ja häving. Iga päev on elu ja surma, lootuse ja reetmise õnnemäng. Sõjas kohtab ta nii õnneseeni, kangelasi, katkiseid kui ka kadunud hingi – ja muutub ka ise üheks neist. Aga sõda on Frankie ja tema sõjaveteranidest sõprade jaoks alles algus. Tõeline lahing algab siis, kui nad jõuavad koju, muutunud ja lõhestunud Ameerikasse, kus neid ootavad ees vihased protestijad ja riik, mis tahab Vietnami unustada.

Raamatust leiab QR-koodid koos nende abil avanevate Rao Heidmetsa animafilmide lühitutvustustega.

Kui ollakse pidevalt üle koormatud, stressis ning energiavähesuse, ärevuse- ja hirmutsüklis lõksus, leidub võimas, sageli tähelepanuta jäetud lahendus: südames peituv jõud. Iidne tarkus on juba sajandeid pidanud südant jõukeskuseks, väravaks kõrgeima potentsiaali juurde. Nüüdisteadus kinnitab, et see „südame aju“ mõjutab märkimisväärselt füüsilist ja emotsionaalset heaolu, samuti taju ja mõtteid.

Psühholoogiline ja kirglik armastuslugu, mis on tulvil keelatud iha, sisemist segadust, meeleheitlikku igatsust, rusuvat lootusetust, valusaid konflikte ja magusaid leppimisi. Aga eeskätt on see lugu kahest inimesest, kes armastavad teineteist kogu südamest, hoolimata vanusevahest, põrkuvatest maailmavaadetest ja vägagi erinevast elutempost. Romaan rullub lugeja ees lahti läbi noore jalgpalluri Aleksi teraapiaseansside, kuhu ta otsustas pöörduda, et mõista paremini enda suhet keskealise kirjaniku, salapärase Helenega. Nende lugu algab suhtlusäpis tänu süütule valele, kasvades kiiresti millekski, mida kumbki ei oska oodata.

Raske vaevaga kogutud tarkuse varasalv, ühtlasi meeltlahutav tõendus selle kohta, et valmisolek igaks uueks seikluseks on innustavaks eeskujuks meile kõigile. Lady Glenconner, neiupõlvenimega Anne Coke, sündis 1932. aastal viienda krahv Leicesteri vanima tütrena ja kasvas üles Holkham Hallis, perekonna pärusvaldustes Norfolkis. Kuninganna Elizabethi kroonimispidustustel oli ta üks slepikandjatest. 1956. aastal abiellus Anne Lord Glenconneriga, kellega saadud viiest lapsest on elavate kirjas kolm. 1958. aastal hakkas ta koos abikaasa Coliniga edendama elu Kariibi mere Mustique’i saarel, millest kujunes rikaste ja kuulsate paradiis. Ühe maatüki kinkisid nad kuninganna õele printsess Margaretile, kes rajas sinna oma suvekodu. 1973. aastal kutsus printsess Margaret ta oma seltsidaamiks ning Lady Glenconner jäi sellesse ametisse kuni printsessi surmani. Lord Glenconner suri 2010. aastal, Lady Glenconner on praegu 92 aastat vana ja elab oma maamajas Holkhami lähedal Norfolkis.

Kodustatud loomade arv ületab kordades metsikute loomade kogumassi. Kõige arvukamalt on loomadest aga putukaid ja me Euroopas on kodustatud vaid üks neist – Euroopa meemesilane. Siiski pole meemesilase kodustamine jõudnud nii kaugele, et ta inimesele kuuletuks, ta käitub ja areneb ikka oma ürgsete instinktide järgi. Instinkt minna puurist välja vabasse loodusesse inimesest sõltumatult elama on tal ikka alles. Autorit huvitas, kes on inimene mesilase ja mee vahel. Kes on see, kes mesilaste kodustamise protsessi püüab lõpule viia ja seda putukat rohkem mõista? Mesilaste vaatlemisest, nende vaatluste mõtestamisest ning mesilastega suhtlemisest on nõus kõik mesinikud tundide viisi rääkima.

Kyōto salapärase kõrvaltänava lõpus asub eriskummaline kliinik, kus arst ei kirjuta raviks välja mitte tablette, vaid kasse. Iga patsient, kes Nagakyō Kokoro kliinikusse satub, on omal moel ummikusse jooksnud, olgu siis tööstressi, koduste pingete, koolielu või minevikuleina tõttu. Kui nad aga neile määratud karvast ravimit „tarbima hakkavad“, toimuvad mitmeski mõttes ootamatud muutused. Läbi humoorikate, liigutavate ja mõtlemapanevate lugude poeb raamat lugeja südamesse ja sunnib ehk mõtlema asjadele, mis võivad olla kuskile hingesoppi ära peidetud. Ja ehkki nii võivad avaneda sisemised haavad, tuleb siiski ka oodatud tervenemine ‒ sest vahel on just üks isepäine kass parim teejuht tagasi iseenda juurde!

Erki Savisaar: "Eesti iseseisvumise taastamise aastad olid kahtlemata Edgar Savisaare elus ühed sündmusterohkemad. Raamat annab hea lühiülevaate nendest aegadest ja sündmustest, kuid ka teekonnast, mis selle kõigeni viis, ja mõtetest, kuidas elu Eestis oleks võinud edasi edeneda."

Gotland, 1944. aasta juuni. Politseiõed Svea ja Rut on saadetud suvisesse Ljugarni salajast ülesannet täitma. Sõjaväe kohalolu alevikus on märgatav ning rahuliku pealispinna all toimuvad valgustkartvad tegevused, mis kujutavad endast ohtu nii tillukesele kuurordile kui ka kogu riigi julgeolekule. Kui noored tüdrukud hakkavad kaduma ja randa ilmuvad surnukehad, muutub lihtsa jälitustegevusena alguse saanud ülesanne suuremaks ja süngemaks. Lootusetuna näivas olukorras ristuvad peategelaste teed krahvinna Lussan Kaggi ja tema ümber kogunenud daamidega, kes kuuluvad vastupanuliikumisse.

Raamatus uuritakse põhjalikult viit väidetavat vandenõu, mida nii ajaloolased kui ka konspiroloogid on seni käsitlenud eraldi: 1) juudid sepitsesid vandenõu inimkonna allutamiseks; 2) Esimese ilmasõja lõpul lõid sotsialistid ja juudid Saksa armeele noa selga; 3) natsid süütasid võimu haaramiseks Riigipäevahoone; 4) Rudolf Hess lendas Suurbritanniasse Hitleri korraldusel, et esitada rahutingimused, mille Churchill maha vaikis; 5) Hitler ei surnud 1945. aastal Berliinis, vaid elas veel pikki aastaid Lõuna-Ameerikas. Autor näitab neid väiteid uues valguses ja paljastab mõned üllatavad ühisjooned.