Raplamaa raamatukogud

Kodustatud loomade arv ületab kordades metsikute loomade kogumassi. Kõige arvukamalt on loomadest aga putukaid ja me Euroopas on kodustatud vaid üks neist – Euroopa meemesilane. Siiski pole meemesilase kodustamine jõudnud nii kaugele, et ta inimesele kuuletuks, ta käitub ja areneb ikka oma ürgsete instinktide järgi. Instinkt minna puurist välja vabasse loodusesse inimesest sõltumatult elama on tal ikka alles. Autorit huvitas, kes on inimene mesilase ja mee vahel. Kes on see, kes mesilaste kodustamise protsessi püüab lõpule viia ja seda putukat rohkem mõista? Mesilaste vaatlemisest, nende vaatluste mõtestamisest ning mesilastega suhtlemisest on nõus kõik mesinikud tundide viisi rääkima.

Läbi aegade on inimene saanud oma toidu teda ümbritsevast loodusest. Kuigi potentsiaalselt söödavate taimede hulk on Eestis oluliselt suurem, on toiduks kasutatud pea 200 looduses leiduvat taimeliiki. Raamatu eesmärk on tuua lugejani praeguse Eesti territooriumil elanud ja elavate inimeste looduslike taimede toiduks kasutamise kultuurilugu. Saab teada, mida Eestimaal elanud inimesed on loodusest korjanud toiduks, milleks ja kuidas neid taimi kasutanud, kuidas on taimekasutus aja jooksul muutunud, millised taimed on tänaseks kasutusest kõrvale jäänud ja millised taimed asemele tulnud.