Raplamaa raamatukogud

Sisaldab fotosid ja videot 26. veebruaril 2025 Rapla Keskraamatukogus toimunud üritusest "Kodulooõhtu kodukandi raamatutega".

Raamatusse on koondatud artiklid, ettekanded, kõned, järelhüüded ja uurimistekstid, mida Anne on aegade jooksul ise loonud. Raamatus on artiklid külaliikumisest, (endise) Raikküla valla kultuurielust, põnevatest reisielamustest, ajast kui Anne oli Raikküla vallavolikogu esimees. Lugeda saab huvitavatel teemadel kirjutatud ettekandeid ning harivaid uurimustekste. Samuti saab raamatust teada, mida teised on Annest kirjutanud.

Kuusiku katsekeskuse ajalooline ülevaade

Raamatus tuuakse lugejani nii sõnas kui pildis lood, mis toimunud Järvakandis 145 aasta jooksul. Need on lood inimestest, kellele Järvakandi ei olnud ainult töökoht või magala, vaid kodu ja kogu elu. Raamatus on ülevaade kogukonna kujunemisest ja ühistest ettevõtmistest, vaatamata valitsevatele oludele.

Vihik koondab valikut Rapla mineviku andmetest, mis on võimaluse korral püütud siduda tervikuks. Et lugejal oleks hõlpsam mõtet jälgida ning kokku viia kohti ja kunagiste rajatiste asupaikasid nüüdse Raplaga, kasutab autor läbivalt visandit tänapäevase Rapla pinnalaotusest.

Raamat viib sõnas ja pildis Eesti ühe tuntuma luteri vaimuliku, vanatestamentlase Evald Saagi eluteele läbi sõjaeelse Eesti Vabariigi, okupatsioonide ja taasiseseisvunud Eesti alguskümnendi. Tegevuspaikadena satuvad fookusesse Krabi, Võru, Tartu, Tallinn, Jõelähtme, Rapla, Raikküla ja Pärnu. Suur rõhk langeb Eesti haridusinstitutsioonidele, eriti Tartu Ülikooli usuteaduskonnale, Eesti luterliku kiriku Usuteaduse Instituudile ja luterlikule kirikule. Evald Saagil on lai austajaskond, teda teatakse tänagi kui vaimulikku, maailmatasemel rahvusvahelist vana testamendi usuteadlast, sumeroloogi, luureohvitseri, diplomeeritud õigusteadlast ja troopikaarst-kirurgi, rahvusvahelist ujumistreenerit, muusikut ja polüglotti. Luterliku kiriku vaimulikele on ta olnud autoriteetne mentor, „vana ja tark vaimulik” , kes „raugematu innuga äratanud oma õpilastes huvi semi keelte ja kirjanduse vastu”.

Leili Kaas: "Sport on olnud suur, kui mitte öelda suurim, osa minu elust. See on nõudnud väga head ajaplaneerimist, ka ohverdusi, kuid on vastu andnud imelisi emotsioone, laia maailmapildi ning suurepärased sõbrad ja tuttavad. Spordiga kaasas käiv sihikindlus, rutiinitalumine ning eesmärkide nimel pingutamine on hoidnud mind heas vaimses ja füüsilises toonuses ning aidanud eluraskustega toime tulla."

Kogumik on valminud soovist talletada Rapla raamatukogu ajalugu ja tähistada raamatukogu 120. tegevusaastat. Koostaja on kogunud materjale arhiividest ja ajalehtedest. Oma tööst ja meenutustest on kirjutanud raamatukoguhoidjad, koostööpartnerid ja lugejad.

Pika sünnilooga mälestusteraamat, milles on kaks osa. Esimene osa koosneb Einvald Nõuliku 2003-2004. aasta käsikirjast, mille trükkis arvutisse Eda Ihlberg. Teine osa tugineb aastate jooksul kogunenud materjalidele, mida on Einvaldi I osa alguse ja lõpu põhjal fotode ja muu lisamaterjaliga täiendatud.

Kogumik on valminud soovist talletada Rapla raamatukogu ajalugu ja tähistada raamatukogu 120. tegevusaastat. Koostaja on kogunud materjale arhiividest ja ajalehtedest. Oma tööst ja meenutustest on kirjutanud raamatukoguhoidjad, koostööpartnerid ja lugejad.

Kogumik Hageri kihelkonnast 135 aasta jooksul talletatud pärimuslugudest. Raamatusse valitud ligi 900 folklooriteksti puudutavad paikkonna olulisemaid loodusobjekte ja ehitisi, keskenduvad kohanimede saamisloole ning jutustavad erilistest isikutest. Mööda ei minda ka olulisematest ajaloosündmustest – juttu tuleb nii Põhjasõjaga seotud paikadest kui II maailmasõja aegsetest ja järgnevatest sündmustest. Lisaks tõsisematele teemadele leidub teoses ka inimeste isiklike üleloomulike kogemuste ja humoorikate juhtumiste kirjeldusi, mälestusi ja naljalugusid. Tekste ilmestavad rohked ajaloolised ülesvõtted Eesti muuseumidest ning tänapäevased välitööfotod.

Raamatusse on kogutud endise Kullamaa kihelkonna ja tänase Märjamaa valla Teenuse piirkonna külade ajalugu ning perede lood sõnas ja pildis. Aja jooksul on külade nimed ja piirid muutunud ja mõned külad jäädavalt kadunud. Ajaloolised mõisakeskused ja koolid on tänaseks kadunud, kuid raamatusse kogutud jõeäärsed jutud on üles leitud ja lugemiseks valmis.

Köitest leiab alateemad "Tegu ja nägu" ning "Mälu", milles on kirjas Raplamaal sündinud või oma elutöö teinud inimeste lood valdkondade kaupa. Saab ka ülevaate inimeste mälestuste jäädvustamise nähtavatest märkidest ja Raplamaaga seotud trükistest.

Ingliste kogukonna teine raamat, mis sisaldab mälestusi ja kroonikat piirkonna hariduselu kohta aastaist 1868-2007.

Alevitel leidus küll jooni maale iseloomulikust külaelust, ent alevi vaimsed ja ainelised sihid olid suunatud linna poole. Alevirahvast, kelle vahendusel paljud argikultuuri uuendused sisustuse, rõivastuse, toidu, kommete jmt alal väga kiiresti linnast maale levisid, sai tõhus ühenduslüli linlaste ja maarahva vahel. Raamatu põhitähelepanu keskendub alevielule 20. sajandi esimesel poolel. Esimeses peatükis tuleb juttu Eesti alevite kujunemisloost, nende sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest sisust. Teises peatükis tehakse sissevaade alevite ehitatud keskkonda. Selgub, et suurimad erinevused valitsesid n-ö traditsiooniliste maalähedaste käsitöö-kaubandusalevite ning tööstusalevite vahel. Kolmas peatükk on pühendatud alevite argielule, elulaadile, elamistingimustele, tervishoiule. Raamatu viimase osa moodustavad väljavõtted 1890.–1910. aastail Riias välja antud saksakeelsetest aadressiraamatutest, milles oli eraldi alajaotus alevike-alevite kohta.

Valdo Kallioni põlvkonda kuulunud eestlaste elulugusid ei ole kuigi palju trükis avaldatud. Just neist, vabas Eestis sündinud aastakäikudest, käisid sõda ja järgnenud stalinismiaastad üle põhjalikult ja veriselt. Sõjas „valel poolel“ olnud Valdo jõudis sunnitöölt Komimaal siiski tagasi Eestisse, rajas pere, õppis ehitusinseneriks ning jõudis ära näha maailma taasavanemise. Eluõhtul hakkas ta kirja panema mälestusi, jõudes aastani 1945.

Raamat tähistab Riinimanda kooride 35. hooaega, olles kolmas raamat, mis on pühendatud nimetatud kooride tegevusjuubelitele. Riinimanda tegevuste lähtekoht on olnud väärtustava fookuse seadmine - parima avastamine inimeses ja elus, tegevustele ja edule toetumine ning juba olemasolevate suurepärasuste väljatoomine.

Raamat sündis rõõmust ja rahuldusest, mida pakuvad toidu kasvatamise ja valmistamisega seotud kohalikud väiketootjad ja ettevõtted. Nendest raamat räägibki - väike ülevaade koos 1-2 toiduretseptiga iseloomustab erinevaid tootjaid parimast küljest. Lisaks saab lugeja tutvuda Märjamaa piirkonnas põlvest põlve valmistatud kartulivorsti ja klimpidega mustikasupi retseptidega ning Kehtna Kutsehariduskeskuse ajaloo ja tänapäevaga.

"See on Kuimetsa küla kokaraamat, mis on üheskoos, südame ja mõttega tehtud ning millist teist kusagilt mujalt ei leia."

Endel Lukas sündis Haimres, aga tema lapsepõlvekoduks sai Vanamõisa Läänemaal. Õnnelik lapsepõlv talu noorperemehena lõppes nõukogude okupatsiooni ja sõjaga, mil Endel kaotas 1941. aasta suvesõjas nii ema kui isa. Ta ise pääses mahalaskmiselt imekombel eluga. 1944. aastal läks Endel 3. piirikaitserügemendiga rindele. Viimaseks sõjasündmuseks jäi Porkuni lahing. Jalgsi läbi Eesti Rapla kanti sugulaste juurde tagasi jõudnuna ei saanud Endel enam turvaliselt päriskoju minna. Talu ja meierei rekvireeriti nõukogude võimu poolt. Pärast sõda lõpetas Tallinna Kehakultuuritehnikumi, aga töökohti pidi vahetama tihti oma „kahtlase“ mineviku tõttu. Ometi tundus viiekümnendate keskpaigas, et ta oli leidnud koha elus – temast oli saanud tuntud spordiorganisaator Tapal, treener ja sportlane. Stabiilse perioodi lõpetas haigestumine lastehalvatusse.

Köitest leiab ülevaate Rapla maakonna kujunemisest ja rahvastikust ning artiklid, mis on koondatud alateemasse "Keel ja meel". Need kirjeldavad kõnealuse piirkonna keele ja meele mõjutajaid ja olemust: murdekeel, kohanimed, perekonnanimed, rahvarõivad, pärimus, alevi- ja külaarhitektuur.

Henri Pukk oli kui liblikas – õrn, puhta mustriga, liuglev ja aeg-ajalt kusagile kergelt maanduv. Väliselt tundus, et kergelt ja muretult. Ent sisemiselt – mida tunneb liblikas maandumisel, kokkupuutel reaalsusega, milline on liblika raskus, milline on tema vaim. Noorel kirjutajal oli omanäoline vaatenurk elule, mis läbi luule annab edasi autori kord tajutud valu või kogetud elu habrast ilu. Autori loomingus leiab vastandumist maailmale ning väga peene huumori ja sõnamänguga vürtsitatud mõttekäike. Kogumikus on tema tekstid aastatest 2011–2021.