Raplamaa raamatukogud

Millised materjalid kuuluvad multšide hulka ja millised mitte? Kuidas multše kasutada ning mida multš annab? Kuidas kasutada aiakujunduses kive ja muud mineraalset materjali? Kuidas ja millistel juhtudel kasutada aiakangaid? Kas multš on taimede tervise seisukohalt ohutu? Raamatut läbivaks lõimelõngaks on multši ja mulla vaheline koostöö ja mulla tervis. Olulised, sageli nähtamatud koelõngad on multši ja puittaimede suhe ning kasvukoha mõju taimede heale käekäigule. Selguse huvides on raamat jagatud kolmeks peatükiks: multšid ja multšimine, kivimipõhised materjalid aiakujunduses ning aiakangaste kasutus.

Autorid vastavad küsimustele, kui vana on Eesti saun, milline on saunapärimus ja kuidas saunatatakse täna, mis vahe on Türgi hammam´il ja Jaapani onsen´il, kuidas mõjutab saunas käimine inimeste tervist ning kuidas ehitada tänapäevast leilisauna.

Alevitel leidus küll jooni maale iseloomulikust külaelust, ent alevi vaimsed ja ainelised sihid olid suunatud linna poole. Alevirahvast, kelle vahendusel paljud argikultuuri uuendused sisustuse, rõivastuse, toidu, kommete jmt alal väga kiiresti linnast maale levisid, sai tõhus ühenduslüli linlaste ja maarahva vahel. Raamatu põhitähelepanu keskendub alevielule 20. sajandi esimesel poolel. Esimeses peatükis tuleb juttu Eesti alevite kujunemisloost, nende sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest sisust. Teises peatükis tehakse sissevaade alevite ehitatud keskkonda. Selgub, et suurimad erinevused valitsesid n-ö traditsiooniliste maalähedaste käsitöö-kaubandusalevite ning tööstusalevite vahel. Kolmas peatükk on pühendatud alevite argielule, elulaadile, elamistingimustele, tervishoiule. Raamatu viimase osa moodustavad väljavõtted 1890.–1910. aastail Riias välja antud saksakeelsetest aadressiraamatutest, milles oli eraldi alajaotus alevike-alevite kohta.